Võrumaa ringkond

Tutvustus

Üle kahekümne aasta on piisav aeg, et üks laps jõuaks suureks kasvada ja meie oleme seda. Suured oleme nii suuruselt kui vaimult. Oskused ja teadmised, mis koostegemisel saadakse, toetavad lapsi igapäevaelus.
Meil on sõpru igas maakonnas ja Eesti nurgas.
Juhid – on organisatsiooni noorteinstruktor ja rühmade tegusad juhid.
Noortejuhid on enamuses tublid pedagoogid, haritud inimesed. Hingelt noored ja vaimult rikkad.
Üritused – neid on palju, osaletakse laagrites, osaletakse matkamängudel, rännakutel, retkedel, vabariiklikel üritustel. On konverentsid ja tunnustusüritused.
Ringkonna tasandil toimub vähemalt kaks suurimat üritust kuus. Lisaks sellele on rühmades järjepidev töö – koondused, õppepäevad, õppematkad, õppeekskursioonid.
Traditsioonid – maakondlik suusavõistlus, rahvarohked pidulikud koondused – uute liikmete tõotuse andmine, Jüripäeva matkamäng, luureretk“ Rene Retk“, jaoskonna – ja maakondlikud laagrid, sügisene orienteerumisvõistlus, metsalaagrid, kabe – ja malevõistlus. Aastast 2000 on välja kuulutaud Aasta Kodutütar, parim rühm, toetav omavalitsus ja toetav kaitseliitlane.
Tihe koostöö erinevatel tasandil inimestega ja organisatsioonidega –maakonna koolid, omavalitsused, politsei, päästeamet, punane rist, jahimeeste selts jne.
Meie tegemiste kohta leiad rohkem infot Facebooki Võrumaa Noored Kotkad leheküljelt.

Ringkonnas tegutsevad rühmad

• Antsla
• Haanja
• Kesklinna
• Kreutzwaldi
• Kuldre
• Kääpa
• Mõniste
• Orava
• Osula
• Parksepa
• Puiga
• Rõuge
• Varstu
• Vastseliina
• Võru
• Peedu salk

Mida mulle kodutütreks olemine annab?

Mäletan päeva, mil minust sai kodutütar. Pidulikult riides ja patsid peas, läksime teistega koos Kuldre koolimajja, kus andsime vande ning saimegi kaelarätid kaela ja liikmepiletid kätte. Tunne oli küll uhke. Kuigi ilmselt ei teadnud ma tol hetkel teiste kõrval esimesi minuteid kodutütar olles, mida tegelikult tähendab olla kodutütar ja mida kõike see organisatsioon mulle anda võib. Praeguseks olen sellele rohkem mõtlema hakanud.

Kodutütreks olemine on andnud mulle kohusetunnet, mis on minu enda arvates väga oluline just selles eas, kui oled organisatsioonis alles esimesi aastaid. Sel ajal on oluline hakata mõtlema, et ka mina olen juba piisavalt suur ning mul on millegi või kellegi ees kohustused ja vastutus.

Ka uusi teadmisi olen kindlasti saanud kuhjaga. Läbi aastate osaledes mitmetes laagrites, loengutel, matkadel ja võistlustel, olen saanud rohkem teada nii organisatsiooni ja selle juhtide, kui oma kodumaa kohta. Olen omandanud ka palju praktilisi oskusi erinevates valdkondades, nagu loodus, esmaabi, kaardiõpetus ning isegi tuletõrjesport ja laskmine. Osasid neist poleks ma ilmselt isegi proovinud, kui ma poleks kodutütar.

Organisatsioon on teinud mind julgemaks. Mõnikordki tuleb erinevatel üritustel suhelda nii täiskasvanute, kui endavanustega, keda ma otseselt ei tunne. Ja väga tihti olen just nii leidnud uusi sõpru ja tuttavaid. Lisaks on julgus ja suhtlemisoskus kindlasti need, mida läheb ka peale kodutütreaega tavaelus vaja.

Üleüldiselt on kodutütreks olemine pannud mind uutesse olukordadesse ja andnud mulle juurde tarkust, mida järgnevas elus kasutada. Mul on vedanud, et saan osa sellisest organisatsioonist. Olen uhke, et saan olla kodutütar.

Marika, kodutütar