Alutaguse ringkond

Tutvustus

Kodutütarde ringkonna taasasutamisele Alutagusel andis 1990. aastate alguses hoo Kaitseliidu Alutaguse maleva, Naiskodukaitse ringkonna ja Noorte Kotkaste maleva taasloomine. Alutaguse ringkonna teeb eriliseks asukoht Kirde-Eestis suurte metsade keskel: meie hulgas on palju muust rahvusest ja teise koduse emakeelega noori, kes siiski osalevad aktiivselt üritustel ja on huvitatud eestimeelsesse organisatsiooni kuulumisest, saades ühistegevuse kaudu palju teada kultuuritavade, keele ja traditsioonide kohta.
Pikkade tegevusaastate jooksul on meil välja kujunenud hulk traditsiooniks saanud üritusi: Kodutütarde aastapäeva pidulik tähistamine, 24. veebruaril oleme vapralt koos kaitseliitlastega mälestusvalves, osaleme kindral Tõnissoni auks korraldataval lastejooksul, harjutame hoolega võidupüha paraadiks ning oleme hiljem ka vapralt paraadrivis. Viimastel aastatel oleme saanud hakata sõna sekka ütlema nii valla kui ka maakonna noorsootöösse: meid kutsutakse organisatsiooni tutvustama maakondlikule peremessile, mängude festivalile ja isadepäeva üritustele. Nii saavad meiega tutvuda ka need, kes seni veel kodutütarde tegemistest suurt ei tea. Meie vormirõivad ja tuttmütsid on ju sellised, mis jäävad meelde. Aasta lõpetame piparkooke süües ja kokkuvõtteid tehes.

Ringkonnas tegutsevad rühmad

• Avinurme
• Iisaku
• Illuka
• Jõhvi Päikesekiired
• Kiviõli
• Kohtla-Järve
• Kohtla-Nõmme
• Lüganuse
• Maidla
• Mäetaguse
• Narva
• Narva Snaiper
• Sinimäe
• Toila

Mida mulle kodutütreks olemine annab?

Olen saanud palju uusi ja huvitavaid sõpru ning tuttavaid üle Eesti. Saan paremini hakkama ning olen omandanud palju kasulikke teadmisi ja oskusi, mis mind on elus palju aidanud. Näiteks ei eksi ma enam metsas ära ja üritan oma käitumisega teistele eeskujuks olla, järgides kodutütarde seadusi ja kombeid. Sisustan oma vaba aega kasulikult ega hängi kuskil kaubanduskeskuses. Ka meie nunnud tuttmütsid tekitavad ühtekuuluvustunde.

– Kristine-Hermine, kodutütar