Väljaõppejuhend

Väljaõppe eesmärk

6. Väljaõppe eesmärk on valmistada ette aktiivseid ja vastutustundlikke Eesti kodanikke, andes isamaalist haridust, suurendades liikmete teadlikkust Eesti riigikaitse eesmärkidest ning süvendades liikmetes austust oma riigi vastu.
7. Tegevus hõlmab kokkukuuluvustunde kasvatamist, mis põhineb kaaslaste eneseväärikuse, au ja õigluse austamisel ning kaaslaste toetamisel kriisiolukorras. KT ja NK organisatsioonide tegevusse kaastakse ka mittekodanikke, et suurendada sidusust ja sallivust ühiskonnas.
8. Väljaõppe planeerimisel ja läbiviimisel on oluline pöörata tähelepanu nii riigikaitsele kui ka noorte- ja kodanikuvaldkonnale:
   8.1. riigikaitseline väljaõpe on KT ja NK liikmete kaitsetahte kasvatamine6 ja vastavate oskuste ja teadmiste andmine;
   8.2. kodanikuhariduslik väljaõpe on elus toimetulekuks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, käitumisnormide, hoiakute ja tegevuste omandamine.
9. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks on vaja lähtuda järgmistest põhimõtetest:
   9.1. Väljaõppe korraldamine on iga juhi ülesanne. Kõikide tasandite juhid vastutavad oma üksuse/allüksuse väljaõppe planeerimise, läbiviimise ja tulemuste eest. Juht kujundab väljaõppe käigus hoiakud, väärtushinnangud ja käitumisnormid.
   9.2. Väljaõpe peab olema edasiarenev protsess. Väljaõpe peab arenema loogiliselt, liikudes lihtsamalt keerulisemale, individuaalselt meeskondlikule. Järgmise tasandi väljaõppes peab eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi pidevalt alal hoidma ja vajadusel läbi viima kordusõpet nende värskendamiseks. Väljaõpe peab noortel võimaldama õppida kogemuste kaudu.
   9.3. Väljaõpe peab olema mitmekülgne. Väljaõpe peab toetama loovuse arendamist, suurendama turvatunnet, andma meeskonnatöö kogemusi ning kindlustama noort õppimisvõimaluste ja vajaliku infoga.
   9.4. Väljaõpe peab olema väljakutset pakkuv ja huvitav. Kiirema tulemuse ja parema kvaliteedi saavutamiseks peab väljaõpe olema kujundatud selliselt, et suurendab teadmisi, oskusi ja kindlustunnet. Eelistatult tuleks viia kõik tegevused läbi õuesõppena.
   9.5. Väljaõpe peab olema eesmärgile orienteeritud. Igale väljaõppes osalejale peab olema selge, miks käsilolev väljaõpe toimub ja milline peab olema lõpptulemus.
   9.6. Väljaõppe kontroll ja hindamine. Väljaõpe lõppeb selle läbiviija hinnangu andmisega tulemusele. Juhul, kui väljaõppe eesmärgid jäävad saavutamata või selleks kulub liiga palju aega, tuleb vajadusel kasutada teisi väljaõppevorme või -meetodeid või väljaõppeharjutust korrata.
10. KT ringkondades ja NK malevates korraldatakse uute allüksuste tekke ja organisatsiooni seest noortejuhtide juurdekasvu soodustamiseks rühmajuhtide ja salgapealike/-juhtide koolitusi.
11. Väljaõppes lähtutakse KT ja NK organisatsioonides kehtestatud järgukatsete alateemadest: riigikaitse, matkatarkused, teadmised loodusest, turvalisus, kodanikuõpetus, ajaloo ja kultuuri väärtustamine ning kehakultuur. Järgukatsetele lisanduvad erikatsed, mis annavad võimaluse panna oma teadmisi proovile eri valdkondades ning põhinevad noorliikmete isiklikul huvil.
12. Järgu- ja erikatsetele lisaks on oluline kehakultuuri harrastamine eesmärgiga säilitada ja ergutada Eestimaa noorte sportlikke hoiakuid ja harjumusi. Hea kehaline vorm võimaldab noorel inimesel paremini vastu panna kiire elutempoga kaasnevale füüsilisele ja vaimsele koormusele ning toetab tema osalemist riigikaitseorganisatsiooni tegevuses.

Väljaõppe planeerimine

13. KT ja NK tegevuste planeerimisel lähtutakse arengukavast ning KT ja NK keskjuhatuste uunistest. Väljaõppe iga-aastased ülesanded KL struktuuriüksustele püstitab KL ülem väljaõppe- ja tegevuskavaga, mille alusel koostavad KT ringkonnad ja NK malevad oma tegevuskavad, millega sätestatakse juhised ja eesmärgid allüksuse väljaõppeaastaks.
14. Tegevuskavasid planeerivad allüksuste juhatused, kuulates ka noorte arvamusi. Tegevuste planeerimist ja läbiviimist toetavad noorteinstruktorid.
15. Allüksuse väljaõppe- ja tegevuskava koostamisel kooskõlastatakse kuupäevad ja toetusvajadus teiste KL struktuuriüksustega, et vältida ressursimahukate sündmuste ajalist
    kattumist. Väljaõppe- ja tegevuskavasse kantakse esmalt kõik üle-eestilised, seejärel maakonna ja rühma tasandi sündmused. Järgmise aasta väljaõppe- ja tegevuskava koos eelarvega valmib jooksva aasta III kvartalis.
16. Väljaõppe- ja tegevuskava koostamise käigus planeeritakse KT ringkonnas ja NK malevas allüksuse väljaõppe ressursivajadus, arvestades mh rühmadest saadud sisendit. Plaanivälised sündmused tuleb eraldi kooskõlastada allüksuse juhatuse ja noorteinstruktoriga.
17. Väljaõppe tagamiseks on võimalik planeerida eri allikate ressursse:
    17.1. KL eraldatav sihtfinantseering, taotlus valmib väljaõppe- ja tegevuskava osana,
    17.2. IHP ehk isamaalise hariduse programm (kinnitatud 2017 Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu poolt), vastavalt meetme juhendilem,
    17.3. KOV ehk kohalike omavalitsuste toetused, sh toimimine huviringina õppeasutuse juures
    17.4. Muud lisanduvad allikad, nt Erasmus+ programm
18. Väljaõppesündmused korraldatakse reeglina väljaõppesündmuse plaani alusel (lisa 1). Väljaõppesündmuse plaan tuleb vajadusel kooskõlastada Kaitseliidu malevapealikuga, juhul kui vajatakse maleva tuge (varustus, transport vm).
19. Väljaõppesündmuse plaan oma lisadega sisaldab kogu informatsiooni sündmuse läbiviimise, tagamise ja kokkuvõtete tegemise kohta.
20. Väljaõppesündmuse plaani juurde vormistatakse lisad vastavalt selle läbiviija otsusele:
    20.1. väljaõppesündmuse eelarve (lisa 2),
    20.2. ajakava (vajadusel tunniplaan (lisa 3),
    20.3. lapsevanema teatis (lisa 4),
    20.4. osalejate registreerimisleht (lisa 5),
    20.5. tagasisideleht (lisa 6),
    20.6. ohutuseeskiri (edaspidi: OE)
    20.6.1.1. laagriks (lisa 7),
    20.6.1.2. matkaks (lisa 8),
    20.6.1.3. siseruumides toimuvaks väljaõppesündmusteks (lisa 9),
    20.7. kohustusliku varustuse nimekiri.
21. Väljaõppesündmuse plaan sätestab iga inimese rolli väljaõppesündmuse läbiviimise ajal. Määratakse üld- ja valdkondlikud vastutajad, nt meditsiin, toitlustus, õppetegevus, tagalatoetus, turvalisus, avalikud suhted jm.
22. Üldvastutaja esitab väljaõppesündmuse plaani noorteinstruktorile hiljemalt 14 päeva enne sündmuse toimumist.
23. Väljaõppesündmuse läbiviimiseks vormistatakse allüksuse juhi käskkiri, millega kinnitatakse väljaõppesündmuse plaan koos vajalike lisadega. Käskkirjaga kehtestatakse osalustundide maht isikugruppide kaupa (noorliikmed, noortejuhid ja teised kaasatud isikud).
24. KL teiste struktuuriüksuste liikmete osalus toimub vastava struktuuriüksuse juhi teadmisel.
25. Käskkiri koos lisadega registreeritakse KL dokumendihaldussüsteemis ja edastatakse sündmuse läbiviijatele teadmiseks. Regulaarselt toimuvate sündmuste (nt koondused, laskeharjutused vmt) kohta võib vormistada käskkirja kvartali või poolaasta kaupa.
26. Väljaõppesündmusel osalejaid ja lapsevanemaid teavitatakse hiljemalt 10 päeva enne sündmuse toimumist. Lapsevanemale peab olema tehtud teatavaks info väljaõppesündmuse toimumise, päevakava ja tegevuste sisu kohta.
27. Väljaõppesündmuste toimumiskohtade kasutamispõhimõtted:
    27.1. KV ja KL harjutusalade ja/või taristu kasutamine tuleb kooskõlastada vastavat ala haldava asutusega;
    27.2. Riigi- ja munitsipaalmaa kasutamine, millele on määratud volitatud asutus, tuleb kooskõlastada volitatud asutusega;
    27.3. Riigi Metsamajandamise Keskusega tuleb võimalik koostöö kokku leppida: kasutuse aluseks on sõlmitud ka raamleping;
    27.4. Eramaade kasutamiseks tuleb väljaõppe läbiviijal asjaõigusseadusest tulenevalt taotleda maaomanikult luba taasesitamist võimaldavas vormis. Võimalusel ja vajadusel pöördutakse malevates nõu saamiseks ja organiseerimiseks tsiviil-sõjalise koostöö (CIMIC) spetsialistide poole.

Ohutus

28. Väljaõppe ohutust reguleerivad olenevalt tegevusest kas noorsootöö-, Eesti Vabariigi lastekaitse või rahvatervise seaduse alamaktid, KV juhataja kehtestatud ohutuseeskirjad ja – juhendid, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhised looduses käitumiseks ning muud konkreetse läbiviidava tegevuse turvalisust suurendavad nõuded.
29. Väljaõppes osalev juht järgib noorsootöö kutse-eetikast tulenevaid nõudeid: ohud peavad olema arvesse võetud ja minimeeritud nii füüsilise kui ka psühhosotsiaalse keskkonna osas. Käesolevas juhendis toodud näidised ohutustehniliste lisade loomiseks vajavad iga väljaõppesündmuse jaoks kohandamist ja täiendamist vastavalt konkreetsetele tingimustele.
30. Väljaõppega tegelev juht on vastavalt kehtivatele õigusaktidele täiel määral vastutav väljaõppe ohutuse eest. Väljaõppesündmuse eel viiakse läbi instruktaaž ja võetakse osalejatelt arusaamise kohta allkirjad.
31. Ohutustehnilist instrueerimist viib läbi ja saab kontrollida vaid vastava pädevusega isik, seda ka juhul, kui tegevus on spetsiifilise ja kõrgendatud riskiastmega (köieharjutused, sukeldumine, kanuuga sõitmine, laskeharjutus jne). Enne kõrgendatud riskiastmega tegevust ja ohutuseeskirjadega tutvumise järgselt kinnitab iga osaleja, et on saanud aru ohutusnõuetest ja kohustub neid täitma.

Väljaõppe läbiviimine

32. Väljaõppe sihtrühmad on:
    32.1. noorliikmed;
    32.2. noortejuhi ametikohal olevad isikud, KT ja NK toetajaliikmed.
33. Osaliselt ning vastavalt ressursi olemasolule kaasatakse väljaõppesse osalejaid ka väljastpoolt organisatsiooni, eesmärgiga tutvustada laiemalt KL tegevusi ja leida uusi liikmeid.
34. KT ja NK väljaõppe korralduse tasandid:
    34.1. salga ja rühma tasand,
    34.2. jaoskonna ja malevkonna tasand,
    34.3. ringkonna ja maleva tasand,
    34.4. üle-eestiline tasand,
    34.5. rahvusvaheline tasand.
35. Noortejuhtide koolituses (joonis 3) on suur osakaal KL kooli kursustel ning väljapoolt organisatsiooni saadavatel täiendkoolitustel, et saavutada valdkonnas oodatav kvaliteet, sh noorsootöötaja kutse.

36. Väljaõppesündmuste vormid on erinevad. Vastavalt konkreetse õppe sisule võib tegu olla matka, konkursi, võistluse, koonduse, piduliku sündmuse, näituse, laagri, seminari, õppepäeva, ekskursiooniga vm.
37. Väljaõpe on toetatud ka e-õppega, KT ja NK õppevara on leitav veebist.
38. Laskeväljaõppe puhul on planeerimisest läbiviimiseni abiks skeem (lisa 10), samuti reguleerib noorliikmete laskeväljaõpet KL ülema käskkiri „Relvaõppe ja laskeharjutuste korraldamine Kaitseliidu noorliikmetele“.
39. Pärast väljaõppesündmust esitatakse käskkirja juurde:
    39.1. osalejate nimekiri
    39.2. osalejate allkirjadega OE instruktaažileht,
    39.3. lapsevanemate nõusolekuleht,
    39.4. tagasisidelehed.
40. Kaks nädala jooksul pärast väljaõppesündmust koostatakse aruanne, mis sisaldab väljaõppesündmuse plaanis toodud põhiinfot, mida on korrigeeritud vastavalt toimunule (näiteks osalejate tegelik arv, kulude suurus ja läbiviidud tegevuste kirjeldus (lisa 11).
    Lühikokkuvõte sisaldab ka analüüsi, milles tuuakse esile kõik erinevused plaanitust, samuti põhjuslikke seoseid, mis võisid plaani realiseerimist takistada ja/või soodustada.
41. Noorliikmete ja noortejuhtide osalust väljaõppes kajastatakse rühmapäevikus ning väljaõppe toimumine ja tegevuste kokkuvõtted on esitatud vastavalt kehtestatud aruandluskohustustele.
42. Malevates ja ringkondades läbiviidava õppe tulemused kinnitatakse vajadusel malevapealiku või ringkonnavanema käskkirjaga, vajadusel allüksuse juhatuse otsusega.
43. Rahvusvahelise koostöö raames planeeritud välislähetused toimuvad vastavalt Kaitseliidu ülema kinnitatud korrale „Välislähetuste korraldamine Kaitseliidus“.

Väljaõppele hinnangu andmine

44. Vajalikud hindamisdokumendid ja tagasisidelehed valmistab ette väljaõppe eest vastutaja ja
    need võivad olla alljärgnevad:
    44.1. fikseerida omandatud oskused õpiraamatutes (järguõpe/erikatsed),
    44.2. kasutada rahulolu mõõtmise digitööriista (lisa 12),
    44.3. kasutada tagasisidelehti kohese tagasiside võtmiseks (lisa 6).
45. Väljaõppele antakse hinnang jooksva kontrolli ja eesmärgikontrolli kaudu. Allüksustes
    läbiviidava õppe üle teostavad:
    45.1. jooksvat kontrolli rühmapealik või -vanem, noorteinstruktor ja hindaja;
    45.2. eesmärgikontrolli rühmapealik või -vanem, noorteinstruktor, hindaja, ringkonnavanem või malevapealik, peavanem.
46. Jooksva kontrolli kõige levinumateks meetoditeks on erinevad testid, küsitlused, intervjuud, ettekanded, vaatlused ja eksamid, millega hinnatakse väljaõppe eesmärkide saavutamist.
47. Eesmärgikontrolli kõige levinumaks meetodiks on rühmavanemate ja -pealike ning instruktorite analüüs väljaõppesündmuse kohta, tagasisidelehtede üldistav analüüs kollegiaalsetes juhtorganites. Eesmärgikontrolli käigus hinnatakse väljaõppesündmuste
    eesmärkide vastavust organisatsiooni eesmärkidele.

Väljaõppe korrigeerimine

48. Väljaõppe korrigeerimise vajadus võib tekkida, kui:
    48.1. väljaõppele hinnangu andmise käigus on avastatud puudusi,
    48.2. võetakse kasutusele uus varustus või uuendatakse olemasolevat,
    48.3. võetakse kasutusele uusi väljaõppemeetodeid või -vorme,
    48.4. senised ülesanded muutuvad või lisandub uusi,
    48.5. organisatsioonis toimuvad muutused.
49. Väljaõppe korrigeerimine toimub nii kiiresti kui võimalik, et tegevusi esimesel võimalusel parendada. Väljaõppes lähtutakse kvaliteedist ja selle parendamise vajadusest, mida väljendab edukalt Demingi pideva täiustamise ratas (joonis 2).
50. Uue väljaõppeperioodi planeerimistegevuses arvestatakse eelneval perioodil saadud kogemustega. Malevate ja ringkondade juhatused annavad igal aastal hinnangu oma piirkonnas toimuvale väljaõppele.

Vahejuhtumite lahendamine

51. Väljaõppe käigus aset leidnud vahejuhtumi korral on asjaolude fikseerimiseks vaja koheselt võtta asjaosalistelt kirjalik seletus toimunu kohta ja viia läbi vastav teavitusring (joonis 4).
52. Kui väljaõppe käigus leiab aset vahejuhtum:
    52.1. I kategooria: õnnetusjuhtumist (kannatada said õppevahendid või sõidukid) informeeritakse peakorraldajat ja KL malevapealikku;
    52.2. II kategooria: õnnetusjuhtumist (kannatada sai väljaõppes osalenud isik) teavitatakse peakorraldajat, vastavalt õnnetuse suurusele lisaks lapsevanemat ja peavanemat;
    52.3. III kategooria: õnnetusjuhtumi kohta (toimus suurem inimkannatanutega õnnetus või rünne väljaõppesündmusele) tuleb lisaks KL sisemisele teavitusele edastada info ka häirekeskusele 112.
53. Isikuga seotud õnnetusjuhtumi suurust hindavad väljaõppe läbiviimise eest vastutav isik koos esmaabi eest vastutav isikuga.
54. Kui situatsioon on lahendatav kohapeal, siis väljaõppesündmuse eest vastutav:
    54.1. juhib olukorra lahendamist kohapeal,
    54.2. tagab noorte maksimaalse võimaliku ohutuse,
    54.3. korraldab vajadusel evakueerumise territooriumilt,
    54.4. korraldab varustuse kaitse,
    54.5. korraldab teabevahetust,
    54.6. vajadusel taotleb peakorraldajalt lisaressursse,
    54.7. otsustab koostöös peakorraldajaga tegevuse jätkamise või katkestamise.
55. Kriisisituatsioonide ennetuseks ja sujuvamaks lahendamiseks koostada üle-Eestiliste ja maakondlike sündmuste eel riskianalüüs, mis on tehtud teatavaks väljaõppesündmusel korraldajatele (lisa 13).
56. Kaitseliidu väljaõppe käigus tekkivate vahejuhtumite puhul lähtutakse avalikkusega suhtlemisel dokumendist „Teavitustöö korraldus Kaitseliidus“.

Väljaõppe juhendi failid allalaadimiseks